Juurpõhjuste
analüüsi temaatikat käsitleb KVK korra paragrahv §25 lg 2, mille
kohaselt on juurpõhjus audiitorteenuse ebapiisava kvaliteedi algpõhjus(ed) või põhjusliku ahela, mis on tinginud audiitorteenuse ebapiisava kvaliteedi, algpõhjus(ed).
Kvaliteedikontrolli korra §25 lg 1 kohaselt on juurpõhjuste analüüs üks osa meetmetest, mis kujutavad endast kvaliteeti parandavate tegevuste kirjeldust koos nende rakendamise ajalise plaaniga.
Meetmete esitamise eesmärk kvaliteedikontrolli korra § 26 kohaselt on järelevalvesubjekti poolt rikkumisi põhjustanud juurpõhjuste analüüsi kaudu jõuda asjakohaste tegevuste abil kvaliteetselt osutatava audiitorteenuseni. Meetmete rakendamise kaudu tagab järelevalvesubjekt seaduse jt kohalduvate regulatsioonide, sh kutsetegevuse standardite nõuete järgimise ning selle, et edaspidi väljastatavad vandeaudiitori aruanded on asjakohased ning usaldusväärsed.
IFIARi (International Forum of Independent Audit Regulators) globaalse auditi kvaliteedi töögrupp on pidanud diskussioone Big 6 audiitorfirmadega juurpõhjuste analüüsi teemal, et julgustada neid edasi arendama oma juurpõhjuste analüüsimise protsessi ja seda globaalselt formaliseerida. Tehtud kokkuvõtted näitasid, et enamik tuvastatud juurpõhjuseid seondusid teadmistega või isikute käitumisega auditi läbiviimisel.
Juurpõhjuste analüüsi olemuse ja eesmärgi mõistmiseks on CEAOB liikmetest rahvuslikud regulaatorid kirjeldanud seda järgmiselt:
Juurpõhjuste analüüs …
… on kasutusel paljudes tegevusvaldkondades ja arenev valdkond auditi kutsetegevuses, kus see tüüpiliselt keskendub küsimusele, miks on auditis puudused esinenud.
… on probleemide või sündmuste põhjuste tuvastamise protsess eesmärgiga takistada nende edaspidist tekkimist või toimumist. See tugineb edasiste probleemide ennetuse põhimõttel, et lihtsam on probleemi ära hoida kui selle tagajärgedega tegeleda.
… viiakse läbi kvaliteedikontrolli käigus tehtud tähelepanekute sisendi põhjal ning sellise analüüsi tulemusena peaks valmima tegevusplaan kvaliteedi parandamiseks.
… võib olla ka meede jätkuvaks kvaliteedi parandamiseks ja parima praktika loomiseks.
… põhifookus on arendada auditi kvaliteedi jätkuvat paranemist läbi parema mõistmise, kuidas ja milliseid kvaliteeti parandavaid tegevusi rakendada.
Mõned näited juurpõhjuste analüüsi olemuse mõistmiseks:
Näide. KVK käigus on tehtud tähelepanek: olulise auditi riski osas on läbi viidud ebapiisavad auditiprotseduurid
Võimalikud juurpõhjused oleksid:
1. Protseduuri läbi viinud auditimeeskonna liige ei mõistnud, mida täpselt oli tuvastatud riski adresseerimiseks vaja teha
2. Auditi partner ei osalenud töövõtu planeerimisfaasis, sh ei osalenud auditi strateegia koostamisel
3. Auditi partner ei monitoorinud töörühma tööd piisaval määral
4. Auditi partner oli teiste tööülesannetega hõivatud, mistõttu ei saanud töörühmaga koos auditi kokkuvõtete tegemisel osaleda
Veel näiteid juurpõhjustest:
1. Liialt kergekäeline klientide aktsepteerimine keskendudes käibe eesmärgile
2. Muutustega auditi ja/või finantsarvestuse standardites ei käida kaasas
3. Planeerimiskohtumisi ei peeta
4. Töövõtupartner näitab auditimeeskonna tegemiste suhtes vähe huvi üles
5. Uute klientide aktsepteerimine tekitab väljakutseid töövõttude läbi viimise võimekusele
6. Ebaselgus rollide ja vastutuse osas
7. Klientide keerukust ja töötajate sobivust võetakse ressursside rakendamisel ebapiisavalt arvesse
8. Paindumatus planeerimisel
9. Liigne vastutulelikkus kliendile sooviga häid suhteid hoida
10. Surve töö tähtajaks valmis jõuda on vähendanud töö kvaliteeti
11. Kartus klienti kaotada mõjutab käitumist
12. Kalduvus klienti liigselt usaldada
13. Suhtumine „formaalne dokumentatsioongi on juba piisav“
14. Aktsepteeritakse töövõtte, mille läbi viimiseks audiitorettevõtjal puudub asjakohane kompetents
Kvaliteedikontrolli korra §25 lg 1 kohaselt on juurpõhjuste analüüs üks osa meetmetest, mis kujutavad endast kvaliteeti parandavate tegevuste kirjeldust koos nende rakendamise ajalise plaaniga.
Meetmete esitamise eesmärk kvaliteedikontrolli korra § 26 kohaselt on järelevalvesubjekti poolt rikkumisi põhjustanud juurpõhjuste analüüsi kaudu jõuda asjakohaste tegevuste abil kvaliteetselt osutatava audiitorteenuseni. Meetmete rakendamise kaudu tagab järelevalvesubjekt seaduse jt kohalduvate regulatsioonide, sh kutsetegevuse standardite nõuete järgimise ning selle, et edaspidi väljastatavad vandeaudiitori aruanded on asjakohased ning usaldusväärsed.
IFIARi (International Forum of Independent Audit Regulators) globaalse auditi kvaliteedi töögrupp on pidanud diskussioone Big 6 audiitorfirmadega juurpõhjuste analüüsi teemal, et julgustada neid edasi arendama oma juurpõhjuste analüüsimise protsessi ja seda globaalselt formaliseerida. Tehtud kokkuvõtted näitasid, et enamik tuvastatud juurpõhjuseid seondusid teadmistega või isikute käitumisega auditi läbiviimisel.
Juurpõhjuste analüüsi olemuse ja eesmärgi mõistmiseks on CEAOB liikmetest rahvuslikud regulaatorid kirjeldanud seda järgmiselt:
Juurpõhjuste analüüs …
… on kasutusel paljudes tegevusvaldkondades ja arenev valdkond auditi kutsetegevuses, kus see tüüpiliselt keskendub küsimusele, miks on auditis puudused esinenud.
… on probleemide või sündmuste põhjuste tuvastamise protsess eesmärgiga takistada nende edaspidist tekkimist või toimumist. See tugineb edasiste probleemide ennetuse põhimõttel, et lihtsam on probleemi ära hoida kui selle tagajärgedega tegeleda.
… viiakse läbi kvaliteedikontrolli käigus tehtud tähelepanekute sisendi põhjal ning sellise analüüsi tulemusena peaks valmima tegevusplaan kvaliteedi parandamiseks.
… võib olla ka meede jätkuvaks kvaliteedi parandamiseks ja parima praktika loomiseks.
… põhifookus on arendada auditi kvaliteedi jätkuvat paranemist läbi parema mõistmise, kuidas ja milliseid kvaliteeti parandavaid tegevusi rakendada.
Mõned näited juurpõhjuste analüüsi olemuse mõistmiseks:
Näide. KVK käigus on tehtud tähelepanek: olulise auditi riski osas on läbi viidud ebapiisavad auditiprotseduurid
Võimalikud juurpõhjused oleksid:
1. Protseduuri läbi viinud auditimeeskonna liige ei mõistnud, mida täpselt oli tuvastatud riski adresseerimiseks vaja teha
2. Auditi partner ei osalenud töövõtu planeerimisfaasis, sh ei osalenud auditi strateegia koostamisel
3. Auditi partner ei monitoorinud töörühma tööd piisaval määral
4. Auditi partner oli teiste tööülesannetega hõivatud, mistõttu ei saanud töörühmaga koos auditi kokkuvõtete tegemisel osaleda
Veel näiteid juurpõhjustest:
1. Liialt kergekäeline klientide aktsepteerimine keskendudes käibe eesmärgile
2. Muutustega auditi ja/või finantsarvestuse standardites ei käida kaasas
3. Planeerimiskohtumisi ei peeta
4. Töövõtupartner näitab auditimeeskonna tegemiste suhtes vähe huvi üles
5. Uute klientide aktsepteerimine tekitab väljakutseid töövõttude läbi viimise võimekusele
6. Ebaselgus rollide ja vastutuse osas
7. Klientide keerukust ja töötajate sobivust võetakse ressursside rakendamisel ebapiisavalt arvesse
8. Paindumatus planeerimisel
9. Liigne vastutulelikkus kliendile sooviga häid suhteid hoida
10. Surve töö tähtajaks valmis jõuda on vähendanud töö kvaliteeti
11. Kartus klienti kaotada mõjutab käitumist
12. Kalduvus klienti liigselt usaldada
13. Suhtumine „formaalne dokumentatsioongi on juba piisav“
14. Aktsepteeritakse töövõtte, mille läbi viimiseks audiitorettevõtjal puudub asjakohane kompetents
Allpool näide ühest võimalikust meetmete vormistusviisist.
KVK otsuses tuvastatud rikkumised | juurpõhjus miks rikkumine sai tekkida – teadmisi vähe, aega vähe, personali vähe jne... | kava mida meetmena kasutada - ettevaatlikum klientide/töövõttude aktsepteerimine, koolitus ja mis teemal, personali juurdevärbamine jne... |
meetme ajakava |