Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad hiljutise kohtulahendi näitel

Tallinna Ringkonnakohus tõi oma hiljutises kohtulahendis välja järgmised seisukohad, mis muuhulgas selgitavad kutsestandardite nõuete täitmisega ja kontrollimisega seonduvat ning kvaliteedikontrolli tulemuste hindamist:

 1. Audiitor ei saa kutsealasele otsustusele tuginedes jätta oma suva järgi standardite kohustuslikke nõudeid järgimata, vajalikke protseduure tegemata ja dokumenteerimata. Audiitoril on otsustusõigus eelkõige selles osas, milliseid protseduure teostada konkreetse ettevõtte auditi käigus audiitori eesmärkide saavutamiseks ja standardites sätestatud nõuete täitmiseks. Näiteks rakendab audiitor kutsealast otsustust, kui ta kohandab protseduure asjakohaseks vastamiseks hinnatud riskidele. Kui audiitor leiab auditi või ülevaatuse käigus, et konkreetse ettevõtte puhul ei ole tema väiksusest ja/või tegevuse vähesest keerukusest tulenevalt vajalik kõiki protseduure ja täies mahus teha, peab vajaduse puudumine ilmnema töövõtudokumentatsioonist, et järelevalve käigus oleks võimalik kontrollida audiitori kutsealase otsustuse asjakohasust.

 2. Asjaolu, et standardites ei ole reeglina väga täpseid käitumisjuhiseid, vaid nende täitmisel tuleb rakendada kutsealast otsustust, ei tähenda, et standardite nõuete rikkumist sisuliselt ei saagi järelevalve raames audiitorile ette heita. Audiitor võib teatud ulatuses valida, milliseid ja millises mahus protseduure teostada ning milliste dokumentidega ühte või teist asjaolu tõendada, kuid hinnang sellele, kas standardi nõue on kokkuvõttes täidetud, on siiski suuresti objektiivne.

 3. Standardi nõuete järgimise kontrollimist ei saa pidada mittekohaseks sekkumiseks audiitori kutsetegevusse.

 4. Standardi nõude täitmiseks on oluline asjakohase dokumentatsiooni olemasolu – dokumentide suure koguse põhjal ei saa automaatselt teha järeldust, et dokumenteerimisnõue on korrektselt täidetud.

 5. KVK tulemuste hindamine KVK korra § 21 lg-s 2 sätestatud skaala järgi ei muuda kvaliteedikontrolli tulemusel tehtavaid otsuseid arusaamatuks ja kontrollimatuks. Skaala kaudu taandatakse KVK tulemused lihtsustatud ja võrreldavale kujule. Skaala annab selge indikatsiooni nii järelevalve teostajale, KVK-le allutatud isikutele kui ka avalikkuse esindajatele audiitorteenuse kvaliteedi kohta.

 6. Kui vandeaudiitor on audiitorettevõtja ainus vandeaudiitor ning seadusjärgne esindaja, loetakse nad AudS § 7 lg 5 p-de 2, 3 ja 4 alusel omavahel seotuks. Audiitorettevõtja osutatav audiitorteenus on vandeaudiitori tegevuse otsene tulem. Vandeaudiitor vastutab seega audiitorettevõtja osutatava audiitorteenuse kvaliteedi eest ning audiitorettevõtja rikkumised on omistatavad vandeaudiitorile.