Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad

Tallinna Ringkonnakohtus toob oma värskes otsuses välja järgmised seisukohad:

1. AJN ei tee kontrolli käigus uut auditit (ja seda ei tee ka kohus kohtumenetluses), vaid kontrollib audiitori esitatud materjale, st kontrolli esemeks ei ole mitte audiitori hinnang kliendi finantsolukorra kohta, vaid see, kuidas – eelkõige milliste protseduuride rakendamise või tõendite põhjal – on audiitor oma järeldusteni jõudnud. Audiitori töö on kontrollitav, kui see on nõuetekohaselt dokumenteeritud.
2. Ehkki ülevaatuse ja auditi tegemisel ei saa eitada audiitori kaalutlusruumi kontrollimisel kasutatava metoodika valikul (vt ka AudS § 137 lg 7), ei saa seda kaalutlusruumi kasutada ometi viisil, mis lõppkokkuvõttes ei võimalda veenduda audiitori aruande asjakohasuses ja kindluses.
3. Kutsetegevuse standardites sätestatu kohaselt jääb audiitoril teatud juhtudel kutsealase otsustuse ruum, kuid samas on vandeaudiitor kohustatud vastava kutsealase otsustuse dokumenteerima, seda põhjendades. Kutsealane otsustus peab jääma kutsetegevuse standardites sätestatu piiresse ning audiitori üldised eesmärgid (ISA(EE)-200 p 11 ja ISRE(EE)-2400 p 14 peavad olema täidetud kõikide töövõttude (ka väikeste ettevõtete töövõttude) puhul. Selle eesmärgi täitmisel on audiitorettevõtjal oma töö dokumenteerimise kohustus ning seda ulatuses, et teisel kogenud audiitoril (nt järelevalve teostajal) on võimalik tehtud tööst aru saada.
4. Vandeaudiitori töövõimetuslehel viibimine (ka juhul, kui ta on ainuke juhatuse liige) ei vabasta audiitorettevõtjat kvaliteedikontrolli käigus dokumentide tähtaegsest esitamisest. Audiitorettevõtja nimel võib dokumendid esitada volitatud isik.